Suvaline kritseldis

Imelik. Kunagi oli nii, et kui tuli välja mingi uus, tõsiselt hea lugu, siis ta oligi hea. Kaua. Nüüd on nii, et kui lugu välja tuleb, siis mõned korrad kõlbab kuulata ja siis on jälle midagi uut vaja. Huvitav, kas see on ülielava muusikatööstuse süü või mis.

Ka imelik. Koolis oli eksam midagi erakordset. Mingi selline sündmus, mis pälvis kõigi meeled ja tähelepanu - kõik rääkisid ja ahhetasid ja mõtlesid sellest aasta enne ja aasta pärast. Nüüd on eksamist saanud üks tavaline teadmiste kontroll teiste seas ja midagi erilist selles enam ei ole. Ei tea, kas see on siis tõesti täistambil käiva õppetöö pärast.

Ja jälle imelik. Varem oli suvi midagi täiesti kordumatult ja erakordselt ilusat. Kõik probleemid ja mured ujuti ja päevitati maha ja tunti elust lihtsalt rõõmu. Nüüd on suve ootamine ja suvi tavalised. See tuleb nagunii, seejuures üsna kiiresti, ja veel kiiremalt ta läheb ka. Päike ei ole ka enam nii soe ja rannad on vastikult rahvast täis. Mille kaela saaks selle ajada?

Midagi imelikku veel. Kunagi olid peod mingi teema. Reede oli päev, mis tasus ootamist ja kus tuli iga hinna eest kõigest kõik võtta. Klubis käia oli põnev, iga räägitud nali ja naerdud naer jäid pikaks ajaks meelde ja väärisid meenutamist. Nüüd on sellised peod tavalised ja järgmisel päeval ei väärigi justkui enam äramainimist. "Oli kah."

Imelik. Kunagi olid suursündmused sellised, mis panid inimesi rääkima ja arutlema kaua ja pikalt. See, mis kusagil suures maailmas juhtus, täitis inimeste mõtteid pikalt ja põhjalikult. Nüüd ei viitsi enam keegi väga mõelda ega arutleda selle üle, kui palju inimesi istub parasjagu tuhapilve pärast lennujaamades või mis saab Poolast. Uued asjad tulevad kogu aeg peale ja eilne ununeb. Ei tea, kas see on siis tõesti nii meeletult kiire elutempo pärast või mis.

Siit loo moraal:
Everything is average nowadays.

Aga ju on siis hea, et põnevad ja huvitavad asjad on tavalised - elu on järelikult OK.