Hei, Teie kõik

Pistke perse endale see elu keeruliseks elamine! :)

Lugupidamisega,
Andres

Elu läheb edasi

Nii palju on elu näidanud, et ükskõik, tõesti, täiesti ükskõik mis ka juhtuks - elu läheb ikka omasoodu edasi. Vaatamata sellele, kui suur mõni asi konkreetsel ajahetkel ka on, langeb see mõne aja pärast aktuaalsete teemade nimekirjast ikkagi välja. Miski pole igavene. Tõsi, ilmselt ei unune elujuhtumised päris jäädavalt ja jäävad alatiseks kuhugi ajusoppi tolgendama, et sealt suvalisel hetkel jälle välja tulla. Kuid see ei takista elul edasi minemast. See juhtub nii või naa.

Omamoodi kummaline, et tegelikkuses polegi miski jääv. Täpselt nii kuidas me ei suuda ilmselt päris täpselt meenutada või siis iseendaga praeguses ajahetkes samastada seda, mis meie pead viis aastat tagasi vaevas; ei oma tõenäoliselt meie praegused mõttedki mõne aja pärast enam mingit tähtsust.

Mõtlen, järelikult olen. Nii ju öeldakse. Kui mineviku "mina" mõtted enam olevikus ei loe ning oleviku "mina" mõtted enam tulevikus ei loe, siis ei loeks ju nagu ka meie praegune olemine või olemine üleüldse suurt midagi? Loll ja mõttetu mõte iseenesest ja kui sellele pikemalt mõelda, viskab asjatult lühisesse. Kummatigi ei saa mööda sellest, et elu kui selline on inimesest suurem.

Ah, jahuda oskavad kõik. Mida ma ilmselt tegelikult öelda tahan, on see, et asjal on ka hea külg. Kõik pask, mis praegu on, ei loe enam varsti või ei loe vähemalt nii palju kui praegu. Olgem siis õnnelikud selle üle, et lõppude lõpuks pask enam-vähem ununeb, ja et on, millega peagi ununevas praeguseski hetkes rahul olla. Carpe diem.

FB

Jep, nüüd on see ametlik. Facebook on elu. Sündmus, mis seda fakti kinnitab, juhtus täna - vanaisa lisas mu ilma igasuguse eelneva jututa facebookis enda sõbraks.

Enne, kui ta sõbraks julgesin vastu lisada, helistasin ja küsisin poolnaljaga üle, kas ta ikka ise tegi endale facebooki konto või on keegi teine tema nime alt lolli nalja mänginud. Tema aga vastas mulle üsna rahulikult, et jah, ikka tema ise - talle on juba mitu meili tulnud, et ta sellega liituda võiks. Ja nii ta selle siis teha otsustaski. Ja minu leidis ka kohe üles. Imelik, et ta oskas :D Internetivanaisa, tõepoolest.

Tuleb tunnistada, et facebooki looja Mark Zuckerberg pole päris ilmaasjata miljardär. Miski tema suhtlusportaali kontseptsioonis tõmbab inimesi end internetis avalikult eksponeerima ja killukese oma elust kõigile vaatamiseks üles laadima. Misiganes põhjustel inimesed sellega liituvad - üks olulisemaist on selgelt see, et tahetakse olla kättesaadavad ja ühtlasi teisi kätte saada. Et aga selline digiajastu frenzy ka pealtnäha üsna lihtsale ja tavaliselt sellistest asjadest mittehuvituvale Elva pensionärieas mehele pähe lõi, on küll märkimisväärne.

Huvitav, millal siis vanaema ja tema sõbrantside hord sinna kolib. Selle blogi kirjutamise lõpuks ei tundugi mulle selle juhtumine enam sugugi nii võimatult kummaline.

Kohustused

See on nii kuradi fakk, kui sa ühel hetkel avastad, et kohustusi on rohkem kui sind ennast. Aga see on nii kuradi blissful, kui sa kunagi need tehtud saad ja puhata võid.
Praegu on küll fakk, aga hakkama tuleb ju saada.