Lugesin mingi päev tagasi oma vanu üleskirjutisi - neid, mis pärit 12. klassist. Ja milline oli minu üllatus, kui ma leidsin, et kõik see, mida mõtlesin siis, täidab minu pead suuremal või vähemal määral ka praegu.
Suht haige. Ja ma arvasin, et ma olen suureks kasvanud.
reede, 29. jaanuar 2010
laupäev, 23. jaanuar 2010
Polaaröö
"Polaaröö on see et eskimo mõtleb et on öö, aga tegelikult on päev."
- Anonüümne
Kui tihti oled sina see eskimo?
- Anonüümne
Kui tihti oled sina see eskimo?
kolmapäev, 13. jaanuar 2010
This is your life...
and it's ending one minute at a time.
- Chuck Palanhuik
Lihtne on jõuda mingi filosoofilise tõeni - nagu näiteks pealkirjaks olev lause - aga raske on ka tegelikult selle järgi elada. Kogu selles elu süsteemi tohutus virvarris ei ole võimalik alati jääda "targaks iseendaks" ja teha otsusi, mis, mõistuslikult võttes, oleksid kõige õigemad. Ja mis on üldsegi mõistuslikult võtmine? See, mida mingi aja pärast millegi kohta öelda on, võib olla küll mõistuslikult õige, aga kindlas ajamomendis vastu võetud otsus ja selle järgi tehtud teod on üldjoones mõistuslikult hinnatavad ainult selles osas, mis tulevaste sündmuste puhul minevikust ülevõetavad on. Ja, snap, kui palju siis elus tegelikult tuleb ette neid olukordi, mille sa oled suutnud enda jaoks selgeks mõelda ja neis oskuslikult käituda? Need otsused, mis on tehtud olukorras, mis jäädavalt möödas ja mida tagasi pöörata ei saa, ei kuulu mõistuslikule ümbervaatamisele. Sellel ei ole mõtet, sest see ei muuda midagi - pigem teeb asjad halvemaks ja paneb iseendas asjatult kahtlema.
Ja ometi on ju igal inimesel vaja mingit kindlustunnet. Mingit teadmist, et see, mida ma teen ja kuhu ma liigun, on minu elutarkuse tulemus ja et see peabki nii olema. Topeltsnap - see ei ole mitte kunagi nii. Isegi siis, kui tundub, et kontroll olukorra üle on olemas, juhtub elu. Elu on see, mida me ei saa kontrollida ja inimese ülesanne selles on tähele panna, mida elu talle öelda tahab ja käituda selle järgi. Kujundades mingi kindla hoiaku või tehes mingi kindla plaani ei jõua elus kaugele. Hoiakud ja plaanid ei lase elada.
"I'm not one of those goddamn radicals," aga ma arvan, et elu ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Asjad, mis kaovad, peavad järelikult kaduma ja asjad, mis tulevad, peavadki järelikult tulema - et võtta üle uus koht sinu elus. Hoida vanast meeleheitlikult kinni on iseendale piiride seadmine. Uued asjad tuleb eelarvamusteta vastu võtta ja lasta neil enda elu kujundada. Seda ei tasu karta. Kõik vana jääb, kui mitte tegelikkuses, siis vähemalt sinu sisse alles.
Ja kui sa elad, hoides kinni vanast, järgides oma algupäraseid plaane ja julgemata uuele otsa vaadata ja selles elada, avastad sa ühel hetkel, et sul on elu elamata jäänud. See on ikkagi sinu elu ja see saab minuthaaval otsa. Ära jäta seda elamata.
- Chuck Palanhuik
Lihtne on jõuda mingi filosoofilise tõeni - nagu näiteks pealkirjaks olev lause - aga raske on ka tegelikult selle järgi elada. Kogu selles elu süsteemi tohutus virvarris ei ole võimalik alati jääda "targaks iseendaks" ja teha otsusi, mis, mõistuslikult võttes, oleksid kõige õigemad. Ja mis on üldsegi mõistuslikult võtmine? See, mida mingi aja pärast millegi kohta öelda on, võib olla küll mõistuslikult õige, aga kindlas ajamomendis vastu võetud otsus ja selle järgi tehtud teod on üldjoones mõistuslikult hinnatavad ainult selles osas, mis tulevaste sündmuste puhul minevikust ülevõetavad on. Ja, snap, kui palju siis elus tegelikult tuleb ette neid olukordi, mille sa oled suutnud enda jaoks selgeks mõelda ja neis oskuslikult käituda? Need otsused, mis on tehtud olukorras, mis jäädavalt möödas ja mida tagasi pöörata ei saa, ei kuulu mõistuslikule ümbervaatamisele. Sellel ei ole mõtet, sest see ei muuda midagi - pigem teeb asjad halvemaks ja paneb iseendas asjatult kahtlema.
Ja ometi on ju igal inimesel vaja mingit kindlustunnet. Mingit teadmist, et see, mida ma teen ja kuhu ma liigun, on minu elutarkuse tulemus ja et see peabki nii olema. Topeltsnap - see ei ole mitte kunagi nii. Isegi siis, kui tundub, et kontroll olukorra üle on olemas, juhtub elu. Elu on see, mida me ei saa kontrollida ja inimese ülesanne selles on tähele panna, mida elu talle öelda tahab ja käituda selle järgi. Kujundades mingi kindla hoiaku või tehes mingi kindla plaani ei jõua elus kaugele. Hoiakud ja plaanid ei lase elada.
"I'm not one of those goddamn radicals," aga ma arvan, et elu ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Asjad, mis kaovad, peavad järelikult kaduma ja asjad, mis tulevad, peavadki järelikult tulema - et võtta üle uus koht sinu elus. Hoida vanast meeleheitlikult kinni on iseendale piiride seadmine. Uued asjad tuleb eelarvamusteta vastu võtta ja lasta neil enda elu kujundada. Seda ei tasu karta. Kõik vana jääb, kui mitte tegelikkuses, siis vähemalt sinu sisse alles.
Ja kui sa elad, hoides kinni vanast, järgides oma algupäraseid plaane ja julgemata uuele otsa vaadata ja selles elada, avastad sa ühel hetkel, et sul on elu elamata jäänud. See on ikkagi sinu elu ja see saab minuthaaval otsa. Ära jäta seda elamata.
reede, 1. jaanuar 2010
Lihtne tõde
Selleks, et olla mõistetud, tuleb isa tahta teisi mõista.
Kummaline, et selline lihtne tõde minust tihti kaarega mööda käib.
Kummaline, et selline lihtne tõde minust tihti kaarega mööda käib.
Tellimine:
Postitused (Atom)
