Tehes ma kuis sa ei arva,
minnes, käsi rusikas,
oskad mind sa ainult karta -
vastutuuldekusijat.
Tuules seistes terve süle
kord ja korralt märjaks saan.
Pole hullu, elan üle –
tuul mind ise kuivatab.
pühapäev, 28. märts 2010
reede, 26. märts 2010
Tänase päeva mõte
Sa ei mõista seda, mida teine sinu heaks teeb, enne, kui ta sinult kord sama palub.
neljapäev, 25. märts 2010
Klubiskäik
Eile käisin klubis, vaatasin inimesi, ja taipasin, et inimesed ei ole muutunud. Inimesed on ikka täpselt samasugused nagu nad on kogu aeg olnud, lihtsalt nüüd oskavad nad seda paremini varjata.
Ma miskipärast arvasingi, et nii on.
Ma miskipärast arvasingi, et nii on.
esmaspäev, 22. märts 2010
esmaspäev, 8. märts 2010
Lugu ühe käega poisist
Kalle oli veider poiss - natuke rumalavõitu ja naeris kontrollimatult ka väga halbade naljade peale. Külas teati teda kui "seda ühe käega poissi" ja kuigi teda nooremana sellepärast ka narriti, jäi ta ikkagi alati viisakaks. Ta sõitis sinise rolleriga ja armastas järve ääres kala püüda ja piipu tõmmata. Inimestega ta väga ei suhelnud, aga end üksikuna ka ei tundnud.
Ükskord ilusal päeval läks Kalle jälle rolleriga kalale. Pani piibu ette, viskas õnge vette ja ümises vaikselt lauluviisi. Kalle vaatas niisama ringi ja nautis ilma. Võsa sees nägi ta redelit, mis oli seal mädanenud nii kaua kui tema mäletas.
Tõusis tuul. Peagi oli see nii tugev, et Kallel ei olnud enam muud valikut, kui kuhugi peitu minna. Lisaks tuulele hakkas ka sadama. Sadu ajas üles võsa sees pikutanud karu, kes oli nüüd vihane ja jooksis kurjalt Kalle poole. Kalle ei osanud muud teha kui põgeneda.
Kalle jooksis, kuigi see oli natuke raske, ning tõi võsast redeli. Pani selle suurte raskustega puu najale püsti ja ronis üles. Tuli aga välja, et see ei olnud väga hea mõte, sest tuul oli väga tugev ja puu kiikus edasi-tagasi. Redel kukkus ka lõpuks pikali. Tuul õõtsutas puud nii tugevalt, et Kalle libastus oma istumiskohalt ning sai viimasel hetkel veel käega oksast kinni. Sinna jäi ta rippuma.
Torm sai lõpuks läbi, aga Kalle rippus ikka veel puuoksa küljes. Hakkas hämarduma. Õhtul tuli tädi Maie teda otsima. Tädi Maie hüüdis Kallet ning hääle järgi leidis ta lõpuks üles. Tädi Maie lehvitas suurest rõõmust Kallele ja Kalle lehvitas vastu. Tädi Maie küsis: "Mis juhtus," aga Kalle ei vastanud. Kalle lamas juba surnult maas.
Ükskord ilusal päeval läks Kalle jälle rolleriga kalale. Pani piibu ette, viskas õnge vette ja ümises vaikselt lauluviisi. Kalle vaatas niisama ringi ja nautis ilma. Võsa sees nägi ta redelit, mis oli seal mädanenud nii kaua kui tema mäletas.
Tõusis tuul. Peagi oli see nii tugev, et Kallel ei olnud enam muud valikut, kui kuhugi peitu minna. Lisaks tuulele hakkas ka sadama. Sadu ajas üles võsa sees pikutanud karu, kes oli nüüd vihane ja jooksis kurjalt Kalle poole. Kalle ei osanud muud teha kui põgeneda.
Kalle jooksis, kuigi see oli natuke raske, ning tõi võsast redeli. Pani selle suurte raskustega puu najale püsti ja ronis üles. Tuli aga välja, et see ei olnud väga hea mõte, sest tuul oli väga tugev ja puu kiikus edasi-tagasi. Redel kukkus ka lõpuks pikali. Tuul õõtsutas puud nii tugevalt, et Kalle libastus oma istumiskohalt ning sai viimasel hetkel veel käega oksast kinni. Sinna jäi ta rippuma.
Torm sai lõpuks läbi, aga Kalle rippus ikka veel puuoksa küljes. Hakkas hämarduma. Õhtul tuli tädi Maie teda otsima. Tädi Maie hüüdis Kallet ning hääle järgi leidis ta lõpuks üles. Tädi Maie lehvitas suurest rõõmust Kallele ja Kalle lehvitas vastu. Tädi Maie küsis: "Mis juhtus," aga Kalle ei vastanud. Kalle lamas juba surnult maas.
pühapäev, 7. märts 2010
Nädala anekdoot
Miks andis jumal blondiinidele 2% rohkem mõistust kui hobustele?
Sest ta ei tahtnud et nad paraadide ajal tänavale situksid.
Sest ta ei tahtnud et nad paraadide ajal tänavale situksid.
Tellimine:
Postitused (Atom)