Kriitikast

Väga lihtne on inimesi kritiseerida. Veel lihtsam on kriitika tagasi lükata.

Õigupoolest olen ma ise ka päris kriitiline inimene ja seetõttu võivad minu väljaütlemised inimesi solvata. Ja oh ei, ma ei räägi siin sellest, mis ma arvan Ansipist või hallitusest. Ma räägin ikka ja jälle oma inimestest. Neist, kes loevad - ka siis, kui ei usukski.

Kriitika on elu paratamatu osa, sest see, mida arvab pada katlast, ei ole sama, mida arvab katel ise. Eeldades, et pada ja katel saavad hästi läbi, siis see, mida pajal katlale öelda on, ei tule üle suu seepärast, et ta rängalt tahaks katlale ära panna. See on sellepärast, et pada näeb katelt teisiti. Elu on õpetanud (vähemalt mulle), et pada näeb katelt vahepeal pareminigi kui katel ise - ja seetõttu usun ma, et kriitikat tuleb kuulata ja sellele mõelda. Mitte alati ei taha ma seda muidugi teha. Me oleme kõik inimesed. Kuigi, mingi tõetera on igas kriitikas ometi sees – tulgu see tera siis kohale kasvõi kuu- või aastaajase hilinemisega.

Ja see, et ma kritiseerin, tähendab seda, et ma hoolin. Kes lööb, see armastab, eksole.

Igaühel on inimesest mingi kindel kuvand. Mingi pilt. Üks osa meeldib, teine mitte. Ometi on see harjumuspärane ja saab lõpuks omaks. See on selline omamoodi jääv väärtus, n.ö inimese kujundlik mõõdupuu, mille järgi tema tegemisi ja toimetusi hinnatakse. See, mis sinna pilti ei sobi, saabki kriitikat.

Pildi kujunemine on, nagu kõik asjad siin maailmas, hea ja halb ühtemoodi. Sest pilt võib olla vale. Aga pilt võib olla ka kuradi õige, ja kui on keegi, kes maa või vähemalt puuoksagi peale valmis tagasi tooma on, tuleb lasta tal omi asju öelda. Tõesti, kritiseerida ja teistes vigu näha on väga kerge ja seetõttu on kritiseerimine kritiseerimise enda pärast tõsiseltvõetamatu. Näha aga viga iseendas, ja seda veel tänu lähedase kriitikale, on aga juba midagi muud ja seda kriitikat ei tohiks tagasi lükata. Kui see pealiskaudselt juhtubki, siis vähemalt mitte sügaval sisimas.

Jaga kriitikat, kui hoolid teisest. Kuula kriitikat, kui hoolid iseendast. Muidugi iga matsi viibutavat näppu ei tasu ka endale persse toppida lasta.