Taaskord leian põhjust mõelda sellest, et igaühe elu ja tegemised on tema enda asi. Nii kuis asjad kulgevad, täpselt nii nad kulgevadki, ja ei ole kellegi asi oma nina toppida sinna, kuhu see ei käi. Kahjuks ei tee selliseid asju alati hea sõnaga selgeks.
Huvi tundmine on loomulik ja seda ei saa kellelegi keelata. Ometi ei tohiks huvist saada mingi veider kinnisidee, et enda arvamust ja piiritut elutarkust tuleb piitsaga peale suruda.
Nõuandeid, see-eest, tuleb kuulata, sest ega me isegi alati kõige paremini ei tea, mida me teeme. Omaenese kõigutamatus tarkuses lollusi teha ja öelda on tühipaljas kitsarinnalisus. Kui aga nõuandest saab suureksmõeldud vaimuvõimupositsiooniga hüplev matslik möla, tunnevad inimesed selle ära, ja ei nõustu sedagi kuulama, kas kehva vormi taga ehk head sisu on.
Mõnikord tundub, et korraks pikalt saatmine on sellisel juhul hea valik. Vist õigusega.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Meeldib.
VastaKustuta